Ma järjekordselt veendusin. Pisiasjad on olulised. Jutt järgmine:
Nädal enne laagri algust, käisin Haanjas treenimas. Uhkes üksilduses oli kogu lasketiir minu päralt. Treeningud möödusid lausa lennates ning märkidele tabavus, oli lihtsalt super. Aga mis juhtus laagri esimestel päevadel? Püstiasendis tabasin kõik märgid, aga lamades. Justkui nõiaväel! 2 trahvi ja 3 trahvi nje. Kogu ilus pilt oli kadunud. Märklehte lastes, näitas pilt väga kummalist situatsiooni. Oli laske, mis asetsesid ilusti keskel, aga mingi pärast oli paljud visanud kaugele kella 11 – suunda. Mul tekkis juba kerge paanika hetk, et kas tõesti laguneb laskmine käest. Laupäeval tegime siis traditsioonilise punktilaskmise. Ma veel kontrollisin kõik kruvid üle. Võib ju olla, et toru on pisut lahti, aga kõik tundus normis. Asend korras, rütm normis, aga lasketulemuse pilt ikka sassis. Lõpuks viimase seeria ajal tegin avastuse! Kui tavaliselt peavad sihikust kõik rõngad täpselt keskelt läbi paistma, siis nüüd vajus välisrõngas vaateväljas õige pisut kella 4 – suunda. Tähendus! Mu põsk vajus liialt kaba põsetoele. Lausa koomiline, aga tõsi. Eelmise nädala alguses – mäletatavasti – eemaldati mul ju breketid, see tähendab, et mul kadus umbes 0,5cm tugipinda. Nii väike asi, aga mõju on suur. Nii ma siis tõstsin pisut põsetuge ja pilt jälle korras. Viimased lasketreeningud on tagasi omal kohal. Üsna harv juhus, aga tuleb meelde jätta.
Tundub, et treenitud on nii palju, et rullid annavad juba otsad. Eilse treeningu ajal sõitsin rullidega Otepäält Käärikule. Juba treeningu algul kuulsin kerget prõginat, aga ei teinud sellest välja, märja teega võib ju igast prahti ratta vahele sattuda. Käärikule jõudes kõlas üks suurem krigin, kragin ja vihin ning hetkeks tõmbas ratta kinni. Vedas, et tol hetkel tõus oli ning ma piirdusin vaid koperdamisega. Rullid küll veeresid edasi, aga mitte täiuslikult. Otsustasin ennast, kuidagi Otepääle välja veeretada, et teised rullid võtta. Teel tagasi ei läinud mul mitte üks laager puruks, vaid lausa 2 või enamgi. Igatahes need olid ikka väga ribadeks sõidetud.
2 vastust so far ↓
Virgo Kruve // 08.09.2009 kell 19:38
Selle tulistamise ebatäpsuse kohta tekkis mul küll võhiku küsimus, et kuidas siis püsti asendis on põsk teise koha peal ja seal see klambrite faktor enam mõju ei avalda? Ma kujutasin ette, et püssi surutakse vastu põske ikka ühtemoodi.
Kadri Lehtla // 08.09.2009 kell 20:53
Ma mõistan, miks sa seda küsid. Ma küsiks ka. Tegelikult on nii, et põske surutakse tõesti sama survega, aga vahe tekib sellest, et püsti asendis jääb silm tavaliselt sihikust kaugemale ning sihiku ringide vahe muutub väiksemaks. Vähemalt nii peaks olema. Mida väiksem vahe, seda väiksem viga.
Mulle tundub see nii enesestmõistetav, et ma ei pannudki tähele, et teistele võib see arusaamatuks jääda.
Aga miks ei võiks lamadeski sihik kaugemal olla? Siis tekiks kahe erineva asendi vahel konflikt. Püsti asendis jääks siis sihik liiga kaugele, mis ei ole enam hea. Nii et tuleb leida kuldne kesktee.