Pool laagrit on möödas. Nüüd kolisime Otepäält Haanjasse ning kogu järgmise nädala treenime siin. Otepääl möödusid treeningud üsnagi edukalt. Kogu plaan sai ilusti täidetud. Ilmad olid küll kehvad, aga see ei häirinud. Laupäeva hommiku poole tegin paaritunnise rattatreeningu. Mul jäi vaid pool tundi treeningu lõpuni kui sain mitu ämbri täit vett kaela. Kõik riided olid läbi vettinud ja rattakingadest valasin lihtsalt vett välja. Eile oli plaanis pikk treening rullidel ja hommikul tiirus kuiva tehes tundus ilm kõle ja tuuline. Arvestasin oludega ning sättisin end tuule – ja veekindlamalt riidesse. Otepäält Sihvale (poolel teel Kääriku suunas) jõudes, oli selleks ajaks end päike välja ajanud – ja mina haudusin. Väga ettearvamatud ilmad on olnud. Muidu on meeleolu hea ning treeningutest tunnen vaid suurt mõnu. Homme on meeldiv taaskohtumine Vällamäega. Juuni kuus on teada, mis seal ees ootab. Sääse ja parmu põrgu!
Tegelikult juhtus Otepääl üks ebameeldiv, aga õpetlik lugu. Ära osta põrsast kotis! Tahtsin sinna suveks korterit üürida. Nii oleks olnud soodsam ja mugavam. Korter netist leitud, vahendajaga asjad ära räägitud, sõidan mina vapralt kohale, lubatud võtme järgi. Kohtun vahendajaga, ja hakkab pihta. Palju, palju keerutamist ja valet, mis sealt tui. Umbes, et võti on Tallinnas ja saate 10 päeva pärast. Ja kui ma lõpuks korteriomaniku telefoni numbrit küsisin, tuli sealt suust ikka päris jaburat juttu. Hiljem kuulsin kohalike käest, et tegu ongi paberitega hulluga, kes on süüdimatu kelm ning sain teada, et selles samas korteris on juba üürnikud sees. Mul oli ka natuke raha juba ette makstud, nii et läksime suurema kambaga tädile külla ja nõudsime raha tagasi, mille ma lõpuks ka sain. Tegu oli Otepää Kinnisavaraga, Inna Velt. Jätke see nimi meelde! Ärge kunagi tehke selle isikuga mingitki tegemist!!! Ta pidigi enese algatusel vahendama suvalisi objekte. Aga siit küsimus Otepää linnavalitsusele, miks lastakse sellisel inimesel üldse tegutseda?????
2 vastust so far ↓
Virgo Kruve // 16.06.2009 kell 23:43
Tore oli jälle lugemist leida. Ilmastiku, maastiku ja päikese kohta Lõuna-Eestis ei oska muud kui vaid kaasa noogutada.
Seevastu maakleri kohta julgen arvata, et taoline juhtum ei läheks kuidagi ettevõtlusele antud vabaduste alla. Sisuliselt tuleb tegevus küll registreerida aga pretensiooni esitamiseks tuleb ikkagi mõne § vastu eksida. Niisama suusõnalise kokkuleppe rikkumise vastu ei võeta midagi ette. Mul endal oli sarnane pettumus Tallinnas rahavahetuse kohta. Nimelt euro müntide vahetamine paber eurodeks või kroonideks. Vaatasin internetist erinevaid firmasid, kus osadel oli kirjas ka, et 1 euro eest maksavad nad näiteks 10 krooni ja millist mündi vääringut nad üldse vastu võtavad. Tavaliselt oligi tegemist 1 ja 2 euroste müntide vahetamisega, röövides poole väärtuse kroonidest. Leidsin siis enda arvates parima kursiga koha http://eurex.ee/?menuID=322 ehk mündid vahetad pabereuroks 5% teenustasu või 25 krooni eest ja läksin kohale (hiljem oleks saanud paber eurod vahetada paberil kroonide vastu). Seal selgus, et internetis nimetatud teenustasu ei kehtinud ja ühese ning kahese euromündi eest sai 11 krooni, väiksemate eest veel kõigest 7,5 EEK. Loomulikult tundsin ennast petetuna ja mitte kõigest selle tühise viiekümne krooni pärast. Oleksin ju võinud need eurod lihtsalt minema visata, sest silma ei jäänud ühtegi euromünte kasutavat kohta (isegi Tallinna välitualetid kasutavad krooniseid). Samuti mitte selle pärast, et euro mündi väärtus on 33 kuni 50 protsenti väiksem paberikupüüri omast, vaid asjaolust, et taolist müntide väärtuse kolmandat kategooriat ei olnud suvatsetud internetis mainida. Ja eriti hea on selle juures järgi proovitud kogemus: kui tahad panga tellerit naerma ajada, siis küsi tema käest “kas te euro münte ka vastu võtate.” Nii palju siis Eesti võimekusest eurodes arveldada. Ma ei kujutaks ette, et hinnad algaksid paberraha ehk 5 euro väärtusest (alates 80 kroonist).
Muidugi olid toodud näite ja blogis kirjeldatud juhtumi summad erinevad aga põhimõte oli sama ehk siis tehingu jaoks olulise info edastamata jätmine. Mina ei pöördunud Tarbijakaitse ameti poole, sest pean seda mõttetuks kohaks, mis tegeleb aktiivselt vaid välireklaami kohukeste küsimusega (need mõisteti muideks Riigikohtu tasemel õigeks!) ja muudes küsimustes määrib vaid paberit. Kuid ma usun, et taoliste pettasaamiste internetis avaldamine mõjub isegi tõhusamalt kui ükskõik milline kaebus. Paranda vaid lauses firma nimi ära ja edaspidi võivad teised taoliste juhtumite kordumise eest ennast kaitsta kui vaid vaevuvad internetis otsingu tegema. Ma ei usu, et Otepää Kinnisvara ja Inna Velt taoliste juhtumite kirjelduste peale seda veel edasi saaksid praktiseerida. Ma ise ei ole oma euromüntidega petta saamist veel kajastanud aga kindlasti võtan selle nüüd tegemist ootavate asjade nimekirjas ettepoole.
Kadri Lehtla // 17.06.2009 kell 12:49
Ma pole väga plaaninud kuhugi kaebama minna. Mul pole selleks väga aega ning suur osa energiast kulub mujale. Sooviksin lihtsalt, et inimesed oleksid teadlikud selliset kelmist ning hoiduksid eemale. Raha sain õnneks tagasi, nii et kannatada olen saanud vaid selle poolest, et pean ikkagi Otepääl elamist muud moodi planeerima.