Kruvi ja keeraja

Käisin täna arsti juures. Spordiarsti juures siis. Võin kõigi rõõmuks teatada, et läbisin koormustesti edukalt ning tulemused näitasid positiivset arengut. Vastavalt praeguste olukordadega/treeningutega on seisund hea ja organism puhanud. Ka verepilt oli ilusam võrreldes talvega. Ainuke mis siis on, et mul hakkavad tekkima nõ kutsehaigused, no mitte just haigused, aga ütleme rühihäired. Tekib juba laskesuusataja asend – üks õlg on näiteks pisut madalamal (see on relva hoidmisest). Siis puus on pisut viltune (uisustiilist). Ja veel pani arst südamele, et ma ennast hoolega jälgiks ja kontrolliks, sest mu treeningmahud on üpris suured. Ma väga palju andmeid ei hakka avaldama, sest muidu läheb liiga keeruliseks. Aga jälle on möödunud nii palju, aega, et võiks ennast laagri poole teele sättima hakata. Kolmapäeval algavad treeningud Otepääl. Ma loodan, et ilmad tulevad kuivad ja soojad, sest vahepeal sadas juba piisavalt vihma. Ega vihma ja külm veel treenigut takista, aga lihtsalt on ebameeldiv. Läinud nädalal käisin selle kõige suurema saju ajal rullsuuskadega sõitmas ning ma olin vist juba peale esimest ringi (Lillepi pargi 2,5km ring) märg nagu kalts, aga muidu oli tore. Vahetasin rullidel klambrid ümber, kuna sügisel sain teise süsteemiga saapad. Kuna keegi on meie peres akutrelli kuhugi ära viinud, siis krudisin neid niisama käsitsi, aga ka sellega oli algul üks probleem. Rulliklambri ristpeaga kruvid ei ole sügavad, aga meil on kõik kruvikeerajad miskipärast terava otsaga ainult. Mine või poodi uut tooma, aga kuna neid oli piisavalt palju, siis tõmbasin käiaga lihtsalt ühel keerajal otsa tömbiks ja oligi mul vajalik tööriist olemas. Peale selle oli mul vaja paar lisa auku tekitada ja seda ka ilma trellita, siis õnnestus mul see plekikruvi ja kerge enesevigastusega (sain näpu veriseks) . Nüüd on kõik minu rullid uute ja uhkete klambritega – loodetavasti peavad need kaua vastu. Ise tehtud, hästi tehtud!