Ratturivormiga Elvast

Möödas ongi selle hooaja esimene laager, mis toimus Elvas ning enamasti lasketiirus. Lisaks tulistamisele, tegime ka rattatreeninguid, jooksmist, pallimängu ja jõuharjutusi. Lasketreeningutega on nii, et kõik tuleks just kui otsast peale alustada ja uuesti õppida. See siis ei tähenda seda, et ma olen kõik vahepeal ära unustanud, vaid lihtsalt harjutamise pärast, et ei tekiks uusi vigu ega vanad süveneks. Tuleb alustada puhtalt lehelt ja seda sõna otseses mõttes, sest esimestel treeningutel me kasutamegi aimult pabermärklehti, lastes siis ühte lehte, mitte viite järjest. Lõpuks saabusid ka need tõelised suveilmad, nii et oma esimesel päevitusel sain ratturivormi selga. Hea tunne on, sest sisenesin taas oma tavapärasse elurütmi. Tegelikult pean ma veel siiski kannatama, enne kui saan alustada tõeliste treeningutega. Võrreldes eelmise aastaga ei torma ma enam niisama metsa treenima ja nii palju kui torust tuleb, kohe suve alguses. Nüüdsest hingab pidev valve ja kontroll kuklas, toimub planeerimine ja analüüs. Mitte et seda poleks varem olnud, aga siis oli mul lihtsalt rohkem oma voli. Nüüd on siis nii, et natuke rohkem kui nädala pärast alustame pikema laagriga, mille esimene pool toimub Otepääl ning teine Haanjas. Kahju, et Haanjas viibimine nii lühikeseks jääb, aga kuna sealne majutus on vahepeal kinni, siis ei jää muud üle. Siis 8-juunil on mul spordiarsti juures aeg kirja pandud. Uued testid ja analüüsid. Vaatame kui hästi ma kevadel talvest taastusin. Vot nii.