Jaht poodiumile

Aega võttis, aga lõpuks jõudsin ma ka interneti leviala piirkonda. Nüüd saan teile teada anda oma saavutustest Itaalias Ridnaunis. Muideks nüüdseks olen ma juba Norras Trondheimis, kuhu jõudmine võttis aega 2 päeva (autoga, otse Itaaliast). Võrreldes rahuliku Ridnauniga, on Trondheim meeletult suur ja kärarikas, pluss veel vihmane ja lörtsine. Itaalias olid lausa fantastilised olud. Lund 1,5m, selge sinine taevas ja meeletult soe päike. Päikse käes võis sooja olla üle +25c, nii et võisteldi lausa lühikeste käistega. Päike oli küll soe ja mõnus, aga ka üpris ohtlik. Kogu meie punt sai näkku ikka korraliku päiksepõletuse. Hämaras toas on päris naljakas kellelegi näkku vaadata, sest punetavas näos helendavad valged silmakoopad vastu. Aga lähemalt võistlustest. Kolmapäeval oli esimene start ning tegemist oli 15km distantsiga. Läksin üsna suurte lootustega end esimese 6 hulka sõitma. See võimalus oli ka väga reaalne. Sõidu tunne oli väga hea, ja ka hilisemad analüüsid näitasid, et mul oli 7 või 8 sõiduaeg. Esimesed 2 tiiru (0+1) möödusid üsna kenasti ja ma püsisin esimese 3 konkurentsis, siis aga panin piraka maha. 3 trahvi! Kukkusin kolinal esi 10-st välja. Aga sõita oli hea ja mõtlesin, et mul on veel võimalusi. Viimane tiir, 0! Ning lõpuks ikkagi 7-koht. Natuke oli pettumust selle kolmanda tiiru pärast. Järgmine võtistlus toimus reedel, ning nüüd oli tegemist sprindiga. Taas läksin starti kõrgete lootustega ja sooviga eelmist viga parandada. Aga see mis nüüd toimus oli lausa häbiväärne. Rajal tormasin, nii et lund lendas, ajaliselt liidritega konkurentsis, aga tiirus maksis liigne agarus kätte. 3+2! Vabandusi leiab alati palju. Lamades tiirus olevat tulnud ootamatu tuule iil. Tiiru tulek on üles mäge ning ma ei võtnud piisavalt hoogu maha, aga eks ma rabelesin liialt, sest lootsin head tulemust teha ning sellega kõrbesin ka vaimselt. Igatahes selle apsakaga kukkusin lõpuks 20-kohale. Järgmine päev oli siiski võimalus kohta parandada. Sõita oli nüüd juba raskem, sest päike küttis ja rada muutus aina pehmemaks ja vesisemaks. Sama ilm oli ka eelmine päev, mis oli samuti oma pitseri jätnud. Aga ma polnud ainuke, kes väsimust tundis, kõik teised samuti, nii et sõit oli ikka võrdne. Õnneks lõpetasingi selle võistlussarja korraliku võistlusega. Lasin 0+1+1+0 trahvi ning tõusin 10-kohale. Sprindi kaotus oli kahjuks liialt suur, nii et natuke jäi siiski veel esimese 6 kohast puudu. Vot sedasi möödus selle hooaja viimane IBU Cup Ridnaunis. Aga mul on hea meel, et nendest võistlustest osa võtsin. Nüüd ootan järgmist starti siin Trondheimis ning sellega lõppeb minu MK hooaeg.